Kui me räägime floatingust, siis me viitame eesmärgile jõuda teeta ajulainetesse. Mis need aga täpsemalt on?
Teeta ajulainetes tekib tunne, et viibitakse une ja ärkveloleku vahepeal. See seisund saab tekkida, kui inimene on rahulik ja ülimalt lõõgastunud, mida floatingu abil soovitaksegi saavutada- vees sisalduv magneesium aitab selleks lõdevstada keha just füüsiliselt; gravitatsiooni, heli ja valguse puudumine kõrvaldab aga teised “segajad”.
Teetalaineid saavutatakse üldjuhul läbi une, sügava meditatsiooni ning unistamise. Neid iseloomustavad loovus, teadlikkuse kadu ning unelmad.
Kui tavapäraselt viibime me beetalainetes ( 13-32 Hz), kus oleme ärksad, aktiivsed ja mõtlemisaltid, siis eduka floatinguseansi tulemusena hakkavad need lained muutuma aeglasemaks, minnes edasi alfalaineteks ( 8-13 Hz), kus mõttetöö tegevus on pidurdunud ning tekib lõõgastusseisund ning sealt järgmine samm ongi juba teetalained (4-8 Hz), kus toimub väga efektiivne tervenemisprotsess.
Selles seisundis vähenevad stress ja ärevus, sellest tingituna omakorda tugevneb immuunsussüsteem (teeta ajulained aktiveerivad kasulike kemikaalide ja neuroandurite vabanemist, mis toetavad immuunsust); tugevneb intuitsioon ja side alateadvusega, lisaks probleemide lahendamise võime, loovus, õppimisvõime, pikaajaline mälu, emotsionaalne ning spirituaalne ühendatus.
Seetõttu mõjutabki regulaarne floating paljude inimeste elusid väga positiivselt!
